VEERAND EESTI LASTEST VAEVLEB UNETUSE KÜÜSIS
Tervisekäitumise uuringus vastas 35 protsenti naistest ja 28 protsenti meestest, et neil on viimase 30 päeva jooksul esinenud unetust.
Kui filmis «Mehed ei nuta» olid muidu terved mehed valmis endale sanatooriumipuhkuse nimel unetusetõve külge valetama, siis aastate pärast võib olla hoopis raske leida neid, kes säärast tuusikut tegelikult ei vaja.
2010. aastal tehtud tervisekäitumise uuringus vastas 35 protsenti naistest ja 28 protsenti meestest, et neil on viimase 30 päeva jooksul esinenud unetust.
Tartu Ülikooli kliinikumis unetusele spetsialiseerunud psühhiaater Tuuliki Hion kinnitab, et krooniline unetus kimbutab ühepalju nii eakaid, kellel tekib unetus sageli teiste haiguste mõjul, kui ka teismelisi ja noori. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kopsuarsti Erve Sõõru hinnangul võib unehäirete all kannatada veerand lastest.
«Mina olen Eesti rahva tuleviku pärast tõsiselt mures,» ütleb Sõõru, kes on ühtlasi Eesti Unemeditsiini Seltsi president. Muretsema paneb teda eelkõige noorte elurütm, mille tõttu arenevad paljudel välja uneprobleemid.
«Teismelised veedavad poole ööni aega internetis ja jõuavad magama üha hiljem. Loomulikult on siis raske ärgata ja teel kooli ostetakse energiajooki. Unisuse peletamiseks kasutatakse ka põsktubakat,» kirjeldab Sõõru. Koju jõudes viskab sellise elutempoga laps pikali, et mõned tunnid magada. «Kella 23–24 ajal tekib töövõime – tehakse koolitöid, suheldakse kuni hilisööni ja nõiaring algab jälle otsast peale,» nendib Sõõru.
«Kui tehakse midagi, mis hoiab aju erksana hiliste tundideni, siis uni ei tule kohe pärast vaimse tegevuse lõpetamist. Pea veel töötab suurel kiirusel ja kehal on vaja mahalaadimiseks aega,» selgitab Hion.
